Nädal XII - Usability - kasutuslihtsus ja -meeldivus

Allpool toon paar näidet, millega olen ise kokku puutunud.

Üheks heaks näiteks pean Swed'i internetipanka. Seda just teiste pankade interneti keskkondadega võrreldes.

• õpitavus - veebilehekülg on kolmes keeles EST, ENG ja RUS - saab valida sobivama, tõlge on korrektne. Loogiline kujundus. Saab ilma vaevata leida vajalike asju.
• navigeerimine - menüü on lihtne ja arusaadav, jagatud gruppidesse. Grupi pealkirja järgi saab kohe aru, mis tegevused on selle alla koondatud.
• tõhusus - on olemas võimalus enda oma kiirmenüü koostamiseks, kuhu saab valida kõige tihedamini kasutatavaid operatsioone. Konto väljavõtteid saab igatpidi filtreerida. Andmete salvestamine erinevates formaatides pdf, csv, xls, bdoc. Üldise info leidmiseks (nt. laenu, krediitkaartide, kindlustuse tingimusi, juhendid lepingute sõlmimiseks jms) ei kulu palju aega - see on samuti koondatud vastavate menüü punktide alla. Töö tegemine on väga kiire.
• meeldejäävus - ise kasutan nii eraisikuna kui tööalaselt, tundub kõik loogiline ja arusaadav ning tänu sellele jääb ka kiiresti meelde. Minu hinnangu järgi on see lihtne ka vanemate inimeste jaoks - õpetasin oma vanematele (vanus üle 65a) ja nemad saavad ilusti hakkama. 
• vead - nendest ei ole keegi kindlustatud, kuid iga tähtsa sammu korral (nt ülekande või lepingu allkirjastamine) küsitakse kinnitust, kas oled ikka kindel, et soovid valitud operatsiooni sooritada. Kui ülekande on valesti tehtud, siis saab kohe pangale teade saata ja paluda tehtud tehingu tühistada (kuid kuna rahad liiguvad pangade vahel kiiresti, siis on oht, et seda ei õnnestu teha, eriti riigisiseste ülekannete puhul)
• rahulolu - isiklikult olen vägagi rahul, internetipangana eelistan just Swedbank' a.

Negatiivseks näiteks tooksin mina Eesti riigi infoportaal eesti.ee

• õpitavus - esimene ja teine ka kolmas kord.... ei olnud väga lihtsad. Näiteks elukoha vahetuse registreerimine osutus keeruliseks, erinevates kohtades küsiti ühte ja samu andmeid, kohati ei olnud arusaadav, mida tahetakse. Ettevõte poolt haiguslehtede ja taotlusi sotskindlustusametile täitmine on esiteks keeruline üles leida, teiseks ei ole selget juhendit kuidas täita, mis tekitab segadust esmakordsel kasutamisel.
• navigeerimine - raskendatud, "is not straightforward"
• tõhusus - kui saab selgeks, siis ikka saab kasutada. Igatahes lihtsam ja mugavam, kui paberite täitmine ja postiga saatmine.
• meeldejäävus - kui kuu aega ei kasuta, siis läheb meelest ära ja tuleb jälle aega raisata, et vajalikku kohta üles leida
• vead - vigu on võimalik teha, kui selgitused on ebaselget. Endal puudub kogemus, kuidas võiks vigade parandamine käia, ilmselt tuleks helistada.
• rahulolu - peab varuma aega, kannatust ja palju harjutada, et asja selgeks saada. Arendamiseks on palju ruumi.

Nädal XI - arendus- ja ärimudelid

Arendusmudel

Arendusmudeli näite toon enda kogemusest.
Mitu aastat tagasi juhtus mul osaleda ühe tootmisettevõte tarkvara vahetamise protsessis. Tegu oli Microsoft Navisioniga mis pidi asendama ühe vanaaegse Rootsi päritoluga tarkvara.  Navision on ärihaldustarkvara, mis annab töövahendeid kogu ettevõte protsesside haldamiseks, kuid meie eesmärk oli võta kõigepealt kasutusele ainult selle finantsmooduli. 
Ülesandeks oli olemasoleva andmebaasi ületoomine ühest programmist teise, tarkvara seadistamine vastavalt ettevõte vajadustele ja selle kasutusele võtmine.
Projekti viis ellu Eesti tarkvara firma, kes selle programmi meile müüski. Ettevõte poolt projektijuhiks valiti mind.
Projekti viidi läbi kasutades waterfall mudeli, mis minule tol ajal vägagi sobis (see oli minu elu esimene projekt). IT partnerile oli seatud ranged piirangud aja ja rahaliste ressursside osas - vastavalt saadud eelkalkulatsioonile. 
Tarkvara firma poolt oli läbi viidud põhjalik analüüs, kaardistati kõike vajalike protsesse üle. Pandi kirja kõik meie vajadused ja soovid. Kui analüüs oli tehtud, tutvustati meile selle tulemused. Edasi tegeles meie IT partner tarkvara kavandamisega, millele järgnes arendus. Selle käigus saadeti meile tohutu palju täpsustavaid küsimusi. Kõige põnevam osa oli loomulikult testimine - selle osa testimisest, mida pidime tegema meie ise, kasutades test-andmebaasi. Kui testimisega oli lõpetatud anti meile tarkvara üle. Arendajad tegid suure mahulise koolituse meie ettevõte töötajatele ja koos programmiga andsid üle kasutusjuhendid. Koolitus ja juhendid olid meil tellitud eraldi ning need olid tõesti korralikud kvaliteetsed. Tarkvara firmaga sai sõlmitud hooldusleping, mille alusel nad tegid väikesed parandused, mis jäid nö kahe silma vahele programmi arendamise käigus. Alguses hoolduse osas suhtlemist oli palju, aga hiljem selle maht muutus väiksemaks ja lõpuks võeti ühendust ainult siis, kui tekkis vajadus programmi versiooni uuendada.
Kokkuvõtteks ütleks, et waterfalli kasutamine sobib hästi väiksete projektide läbi viimiseks, kus on võimalik kohe alguses paika panna kõik vajadused ja kus on ajaline raamistik ja eelarve fikseeritud. Samuti see on sobilik mudel kasutamiseks seal, kus projekti teine pool (nagu mina tol ajal olin) on algaja ja kogemuseta.

Ärimudel

Ärimudelitelt valisin Adobe Systems Inc.

Aastal 2013 firma võttis vastu otsuse muuta oma ärimudeli ja lõpetada karbitoote müüki. Nad läksid üle tellimuspõhisele teenusele. Tooteid ei saanud enam osta paketttoote, litsentsina ega soetada tarkvarale uuendusi. Uute toodete kasutajaõigusi sai tellida pilves asuva Creative Cloud'i kaudu. Esimene tagasiside, mis turult saadi oli küll negatiivne, kasutajad ei olnud pakutud uuendusega nõus ning paljud väljendasid soovi minna konkurentidele üle. Kuid üsna kiiresti Adobe kasutajad hakkasid arusaama nendest eelistest, mida selline teenus annab, nimelt tekkis võimalus saada ligipääsu ka muude Adobe lahenduste juurde ilma, et peaks nende eest eraldi maksma. Mugav ja paindlik. Tänu üleminekule uuele mudelile ettevõtte suurendas aastaga oma käive 22% võrra.  

Viited:

www.businessinsider.com/adobe-overhauled-its-business-model-2013-5

https://techcrunch.com/2015/12/12/adobes-record-revenue-proves-successful-business-transformation-is-possible/

Nädal X - Eric S. Raymond "Hacker - HOWTO"

Mina kindlasti ei ole häkker ja eesmärki saada häkkeriks mul ka ei ole. Kuid sellele vaatamata oli mul väga huvitav seda artikli lugeda.

Enne artikli lugemist häkker tähendaski minu jaoks kräkkerit ehk kuritegijat. Sellist stereotüüpi loovad nii ajakirjandus kui filmid. E. Raimondi artikkel seletab, et nii see ei ole -  kui esimese eesmärk on uusi asju luua või olemasolevaid arendada, siis teine vaid rikkub ja lõhub neid.
Avastuseks oli ka minu jaoks see, et tõeline häkker ei peida ennast kasutajanime taha, vaid see on iseloomulik samuti vaid kräkkeritele. Häkker on uhke enda nime üle ja tahab, et see seostatakse tema pärisnimega.

Samas häkkerliku suhtumise kirjeldus ei olnud väga üllatav. Iga inimene, kes pühendub oma töösse hingega hindab kõiki neid E. Raimondi nimetatuid asju: läheneb probleemidele entusiasmiga, arendab ennast rõõmuga, vihkab igavust, hindab vabadust ja mistahes kompetentsi.

Häkkeri põhioskuste osas leidsin enda jaoks kinnituse, et ühest programmeerimiskeele teadmisest ei piisa, vaid peab ikka mitu keelt oskama. Avastuseks oli, et VisualBasic ei ole alustamiseks sobiv keel - kahju, kuna minule tundus see palju lihtsam, kui Python ja tahtsin just VB'ga alustada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et häkker olla, peab olema midagi rohkem kui ülihea programmeerija. Häkker on eriline mõtte- ja eluviis, stiil ja väärtused.

P.S minu arust selle artikli lugemise ja sellele järgneva arutelu peaks tegema gümnaasiumi informaatika tundides kohustuslikuks - õpetab mis on hea, mis on halb ning aitaks mõnda hullu ideed vaos hoida.

Nädal IX - IT juhid

Henning Kagermann - SAP AG kaasasutaja, tegevdirektor ja juhatuse esimees (1998 - 2009a).
SAP (Systems, Applications & Products in Data Processing) on ERP süsteem, tarkvaralahendus, mida kasutatakse ettevõte ressursside planeerimiseks ja juhtimiseks, see ühendab endas raamatupidamist, kliendi haldust ja tootmisjuhtimist.
H. Kagermann, haridusest füüsik ja arvutiteadlane, vastutas SAP'i strateegilise arengu eest, globaalse kommunikatsiooni, intellektuaalomandi, siseauditi ja personali, just talentide osas, juhtimise eest. Tema juhtimise all kasvas ettevõte üheks suurimaks selles segmendis tegutsevaks ettevõtteks.
Et olla tulemuslik, vajab juht nutikat mõtlemist ja karmi käitumist. Mille poolest Kagermann erineb teistest, sellele küsimusele ta vastas ise oma intervjuus Business Week'ile (http://knowledge.wharton.upenn.edu/article/henning-kagermann-balancing-change-and-stability-in-the-evolution-of-saps-enterprise-software-platform/). Teda motiveerib pigem enda oma uudishimu ja soov teha midagi head oma klientide jaoks. Lugedes erinevaid artikleid Kagermanni kohta (neid ei olnud, kahjuks, palju), minul tekkis tunne, et tema on hea suhtleja, kes oskab nii veenvalt rääkida, kui tähelepanelikult kuulata (nii saabki pakkuda kliendile just sellist lahendust, nagu tema vajab). Kuigi pean tõdema, et on üsna raske koostada inimese kohta arvamust, kui ise ei ole temaga kunagi kokku puutunud. Juhi oskusi oskavad kõige paremini hinnata ikka tema alluvad.


Teine juht, kellest võiks siin mainida, on muidugi Steve Jobs. Tema kohta on palju kirjutatud. Ise olen lugenud tema elulooraamatu ja vaatasin Danny Boyle filmi (põhineb samal raamatul).
Jobs oli kindlasti arengumootori tüüpi, karm arengumootor. Ta oli väga sihikindel, teadis täpselt, mida tahab ja enamus juhtudel ei arvestanud teiste inimestega. Väga jäik.
Kas juht peab olema selline? Raske vastata, võib olla oleks ta "pehmem", ei saavutaks Apple kunagi sellist kõrget taset. Samas kindlasti on raske töötada sellise inimese alluvuses, mina vist ei saaks. Ma arvan, et Jobsi laadsete juhtidega saavad töötada ainult need inimesed, kes on väga pühendunud oma töösse, kes on väga entusiastlikud ja kes on teatud tasemel freakid (sõna hea mõttes).