Mina kindlasti ei ole häkker ja eesmärki saada häkkeriks mul ka ei ole. Kuid sellele vaatamata oli mul väga huvitav seda artikli lugeda.
Enne artikli lugemist häkker tähendaski minu jaoks kräkkerit ehk kuritegijat. Sellist stereotüüpi loovad nii ajakirjandus kui filmid. E. Raimondi artikkel seletab, et nii see ei ole - kui esimese eesmärk on uusi asju luua või olemasolevaid arendada, siis teine vaid rikkub ja lõhub neid.
Avastuseks oli ka minu jaoks see, et tõeline häkker ei peida ennast kasutajanime taha, vaid see on iseloomulik samuti vaid kräkkeritele. Häkker on uhke enda nime üle ja tahab, et see seostatakse tema pärisnimega.
Samas häkkerliku suhtumise kirjeldus ei olnud väga üllatav. Iga inimene, kes pühendub oma töösse hingega hindab kõiki neid E. Raimondi nimetatuid asju: läheneb probleemidele entusiasmiga, arendab ennast rõõmuga, vihkab igavust, hindab vabadust ja mistahes kompetentsi.
Häkkeri põhioskuste osas leidsin enda jaoks kinnituse, et ühest programmeerimiskeele teadmisest ei piisa, vaid peab ikka mitu keelt oskama. Avastuseks oli, et VisualBasic ei ole alustamiseks sobiv keel - kahju, kuna minule tundus see palju lihtsam, kui Python ja tahtsin just VB'ga alustada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et häkker olla, peab olema midagi rohkem kui ülihea programmeerija. Häkker on eriline mõtte- ja eluviis, stiil ja väärtused.
P.S minu arust selle artikli lugemise ja sellele järgneva arutelu peaks tegema gümnaasiumi informaatika tundides kohustuslikuks - õpetab mis on hea, mis on halb ning aitaks mõnda hullu ideed vaos hoida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar