Nädal V - Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea 10 reeglit

Reegel nr 9 - Ära kuritarvita oma võimu!

Siin on minu näide 9. reegli kohta, mis, kahjuks, ei ole üldsegi hea lõpuga.

Juhtus see mõned aastat tagasi, kui töötasin ühes suurema sorti ettevõttes. Kuna kontoritöötajatel olid distsipliiniga suured probleemid, otsustas firma juht viia sisse rangemaid reegleid (kaardilugejad, piiratud lõunaajad jne). Loomulikult ei meeldinud see paljudele, aga leidus kontoris kaks plikat, kes hakkasid juhi otsust, uut poliitikat jne arutama firma sisese e-maili vahendusel (nende töökohad asusid erinevates majades). Kes võis arvata, et keegi hakkab nende kirju lugema! Juhtus aga nii, et nende kirjavahetus jäi silma firma IT-spetsialistile (kas kogemata või oligi tal harjumuseks teisi kirju aeg-ajalt lugeda, seda ei tea). Seesama "spetsialist" rääkis nende kirjade sisust oma sõbrale, kes isegi ei töötanudki meie firmas. Kuidagi see jutt hakkas levima ja nagu kombeks on kasvas juurde igasuguste uute asjadega, mida tegelikult ei olnudki. Ühel hetkel jõudis see juhi kõrvadeni. Mis siis edasi juhtus, ei vaja pikalt kirjeldamist. 3 inimest jäid oma töökohtadest ilma, ka seesama IT-mees, kes neidude kirju luges. Juht otsustas, et tal ei ole sellist töötajat vaja, kes loeb teisi kirju ja lisaks ka räägib neist asjasse mitte puutuvatele inimestele. Mina igatpidi pooldan ettevõtte juhi IT-spetsialisti osas tehtud otsust. Ära kuritarvita oma võimu!

Muude reeglite osas mingit sellist head huvitavat näidet vist ei olegi. Ise olen pigem tagasihoidlik sotsvõrkude kasutaja. Kuigi FB konto on olemas, kasutan seda vähe, peamiselt oma kitsa sõpruskonnaga suhtlemiseks, seinale midagi ei riputa, pilte eriti ei jaga. Ei saa ka nendest inimestest aru, kes igat oma sammu avaldavad netis kas piltide või check-in'ide näol, millega, minu arust raiskavad ka teiste inimeste aega (reegel nr 4?). Mõned isegi solvavad, kui like ei pane.
FB messengeri kasutamisel suhtlen viisakalt ja püüan kirjutada grammatiliselt korrektselt. Pean tunnistama, et suheldes mõnede oma sõprade ja ka oma poega mind kurvastab (just kurvastab, mitte ärritab), kui kirjutatakse stiilis a la "mhm", "roftl", "btw" jne. Kui püüdsin oma seisukohta oma lapsele seletada, sain vastuseks , et olen vanamoodne ja ei saa asjast aru - tänapäeval nii räägitaksegi. Ma saan aru, et inimestel on kiire või lihtsalt ei viitsi, aga vahel tekkib selline tunne, et ühel hetkel saabub selline aeg, kui inimesed ei oskagi enam korrektselt kirjutada, ennast väljendada ja ka päris elus suhtlemisel ei saa enam kahte sõna kokku panna.
Seega toetan igatpidi reeglit nr 5 - Näe võrgus hea välja!