Copyleft litsentsid (AGPL, GNU GPL, GNU LGPL) olid väljatöötatud FSF (Free Software Foundation) poolt.
1. AGPL (Affero General Public License) - kõige nõudlikum vaba tarkvara litsents. Oli loodud, et kaitsta ka üle veebi kasutatavaid tarkvarasi, mida ei olnud võimalik teha GNU GPL litsentsi puhul. AGPL litsents nõuab lähtekoodi avalikustamist kasutajale, kes kasutab antud litsentsiga kaitstud tarkvara üle veebi. Tarkvara muudetud versioonide levitamine on lubatud, kuid tuleb üles märkida muudatuse sisu ja selle tegemise kuupäev.
2. GNU GPL (GNU General Public License) - tarkvara on lubatud kopeerida, levitada ja muuta nii kaua, kui märgitakse üles muudatusi ja muudatuste kuupäevi lähtekoodis. Antud litsents nõuab kogu tuletatud koodi viimist sama litsentsi alla, millega oli kaitstud esialgne tarkvara. Erandiks on üle veebi kasutatav tarkvara, millele antud litsents ei laiene.
3. GNU LGPL (GNU Lesser General Public License) - antud litsents ei anna kasutajale vabadust kasutada tarkvara nii nagu ta tahab, vaid annab talle õiguse muuta need tarkvara komponente, mis on LGPL litsentseeritud. Tarkvara arendaja saab kasutada LGPL litsentseeritud tarkvara komponente oma tarkvaras ja ta ei pea avaldama enda poolt loodud komponentide lähtekoode, mis on kaetud Copyleft litsentsiga.
lisaks on veel:
4. GNU FDL (GNU Free Documentation License) - selle litsentsi põhimõtte seisneb selles, et vaba tarkvara peab tulema koos vaba dokumentatsiooni/manuaali/juhendiga. Kuid selle litsentsi kasutusala võib olla laiem ja ei piirdu ainult tarkvara kasutusjuhenditega, vaid seda saab kasutada ka muude dokumentide, instruktsioonide juures.
Viide:
http://www.fsf.org/licensing/
http://www.vikerkaar.ee/archives/12764
http://www.affero.org/oagf.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar