2004.a Pekka Himanen. Globaalse infoühiskonda väljakutsed
Arvustus
2004.aastal kirjutas dr. Pekka Himanen Soome Parlamendile ülevaade teemal, milliste väljakutsete ees seisis nüüdseks rohkem kui 10 aasta tagune infoühiskond.
Oma raportis pakus tema probleemide lahendamiseks välja ühe võimalusena mudeli, mis ühendaks infoühiskonda heaoluriigiga kokku. Ta määratles infoühiskonda kui loovat ühiskonda, mis põhineb koostoimel ja millest tekib sünergia. Tema arvamusel infoühiskonna jaoks on kõige olulisemad mitte niivõrd uued tehnoloogiad, vaid uus viis asjade tegemisel - innovaatilisus (“What is most important to the information society is not new technology but a new way of doing things”.)
Autori ülevaate toetub juba alguse saanud protsessidele ja trendidele. Ta toob välja infoühiskonda globaalse arengu 10 põhilist tendentsi, mis on selleks ajaks juba kõvasti hoogu saanud. Nende seas on suurenev rahvusvaheline võitlus maksusoodustuste pakkumisel, globaalne tööjaotus, vananev ühiskond, linnastumine jm.
Dr Himanen liigitab oma töös ühiskonda arengud geograafiliste piirkondade vahel ja toob välja kolm põhilist regiooni: Ameerika Ühendriigid, Aasia ja Euroopa. Need esindavad kolm mudelit erinevate arengustsenaariumitega.
- Silicon Valley mudel (USA) - baseerub põhimõttel: jäta nõrgemaid taga. Kiiresti arenev tehnoloogia ja majandus, kuid see areng tuleb kõrge sotsiaalse hinnaga. Kallis haridus, ebaturvaline ühiskond, kõrge kuritegevuse tase.
- Singapuri mudel (Aasia) - põhineb soodustatud maksupoliitikal, mis peaks meelitama riiki rahvusvahelisi ettevõtteid. Kuid sellel mudelil on oma miinused - teised riigid samuti alandavad makse, nt Hiina ja India ning ettevõtted kolivad sinna. Selleks, et seda ei juhtuks peab riik pöörama rohkem tähelepanu infoühiskonda loovoskuse arendamisele, innavatsioonidele, andma vaba juurdepääsu teabele ja võimaldama mõttevabaduse.
- Infoühiskonna ja heaoluriigi kombinatsioon (Euroopa), mille korral tekib stagnatsiooni oht (“the dead hand of passivity”). Selle mudeli korral inimkond proovib säilitada kõik tööstusajastu heaoluriigi struktuure ja väljaarenenud sotsiaalsed kaitsed. Samas ühiskonnal ei ole piisavat arusaamist, et sotsiaalne riik on jätkusuutlik ainult siis, kui see tuleb ajaga kaasa ning viib läbi innovaatilisi reforme mitte ainult tehnoloogias ja majanduses vaid ka sotsiaalsfääris. Kui seda ei tehta, siis soodustusi ja toetusi sotsiaalsfääris tuleb vähendada, mis viib ka majanduse stagneerumiseni.
- Dr Himanen esitab ka 4. varianti, mille korral on heaoluriigi ja infoühiskonna kombineerimine võimalik. Selleks on vaja tagajärjedega tegeleva poliitika vahetada ennetava poliitika vastu - selle asemel, et tegeleda probleemide lahendamisega, tuleb õppima vaadata rohkem kui kaks sammu ette ja suunata ühiskonda õigele teele. Kõige paremini sellega saavad hakkama need, kes saavad aru, et reforme tuleb läbi viia rakendades innovatsiooni ja loovust.
Tulemuslikud reformid on aga võimalikud, kui poliitikud rakendavad väärtuspõhist juhtimist. Dr Himanen toob esile 10 väärtust, mis on põhitalad infoühiskonda ja heaoluriigi kombinatsiooni juures. Nende hulgas on:
- hoolivus, õiglus (caring) - tähendab, et kõik me töötame selle nimel, et kõigil oleksid võrdsed võimalused; igaüks vastutab ka teiste inimeste heaolu eest
- usaldus, kindlus (confidence) - hoolivuse ja õigluse puudumine tekitab hirmu õhkkonda
- ühiskondlikkus - avatus, kuuluvus, valmisolek kaasata teisi inimesi, et teha asju koos
- julgustus, mis seisneb teiste inimeste julgustamises katsetada, proovida teha uusi asju ning tunnustama neid saavutuste eest
- vabadus - sõnavabadus, privaatsuse kaitse, tolerantsus.
- ning veel loovus, julgus, tasakaal, tähenduslikkus.
Oma raportis toob dr Himanen esile sotsiaalse arengu põhikontseptsioonid, milleks on:
- innovaatiline majandus
- loov heaolu ühiskond
- inimkeskne areng
- globaalne e ülemaailmne kultuur
Kui soovime rakendada infoühiskonda ja heaoluriigi arengumudeli ja aktsepteerime ülaltoodud väärtusi, siis tuleb ka arvestada nende põhikontseptsioonidega.
Innovaatiline majandus - rahvusvahelise maksusoodustuse võistluse tihenemine ja ülemaailmse tööjõu jaotuse mõju sunnivad arenenud riike suurendama konkurentsivõimet, toetudes uuetele infotehnoloogilistele lahendustele. Innovaatilise majanduse viivad edasi IT sektor, kultuur ja heaolu. Maksupoliitika peab olema suunatud uute töökohtade loomisele, ettevõtluse arendamisele, mis võimaldab finantseerida heaoluühiskonda. Oluline on arusaada, et heaoluühiskonda finantseerimine peab tulema nende maksude arvelt, mida saadakse läbi lisa töökohtade loomise või töötasu suuruse kasvu, mitte läbi maksumäära tõstmise. Riiklik süsteem peab soodustama ja julgustama ühiskonda loovaks tegevuseks, mitte seda piirama.
Loov heaoluühiskond - globaalse konkurentsi tihenemise ja ühiskonda vananemise korral on tähtis reformida heaoluriiki. Reformi mõte seisneb selles, et anda kõigile inimestele võrdseid võimalusi nende potentsiaali realiseerimiseks. See sisaldab nt. igale inimesele tema võimetekohase hariduse tagamist. Heaoluriigi puhul kannab riigi valitsus vastutuse kõigile inimestele võrdsete võimaluste tagamise eest. Inimesed maksavad riigile makse ja selle vastu tahavad saada võrdseid võimalusi ja kaitse. Valitsus vastutab protsessi organiseerimise eest, kuid teostajaks võivad olla nii avaliksektor, kui eraettevõted ning MTÜ-d. Heaoluühiskonda säilitamiseks on vajalik innovatsioon ja loovus. Kõik protsessid ja pakutavad teenused tuleb reformida kasutades uusi tehnoloogiad ja muutes protsesside mudelid. Samuti tuleb reformida haridussüsteem, et see oleks kaasaegne, vastaks ühiskonna nõudmistele ja tuleks kaasa maailmas toimuvate muutustega.
Inimkeskne areng - uued lähenemised sotsiaalses, psühholoogilises, füüsilises ja kultuurses arengus. Sotsiaalne tasakaal on tähtis. Uuringud näitavad, kui inimesed on oma tööga rahul, tunnevad ennast tööl hästi, siis see avaldab positiivse mõju nende elule üldiselt.
Globaalne kultuur - ühiskonna vananemise protsess avaldab negatiivse mõju tööjõu kättesaadavusele. Selle probleemi aitab lahendada migratsioon. Ettevõted palgavad välistööjõudu, kui kohalikul tööturul ei leia kas piisavalt või vastava kvalifikatsiooniga töötajaid. Seoses sellega on vajalik poliitiline samm, mis vajab teatud vaprust ja julgust, et “avada uksi” võõrastele ja suurendada immigrantide arvu. Ühiskond aga peab olema suuteline võtma vastu globalisatsiooni tagajärge eelarvamusteta, ta peab muutma tolerantsemaks. Globaalne kultuur samuti tähendab rahvusvahelist haridust, vahetusvõimalust ülikoolide vahel.
Kogu dr Himaneni ülevaade baseerub vastastikuse printsiibil, mille korral kasu saavad mitte ainult arenenud riigid, nt odavama tööjõu sissetoomisel, vaid ka arengumaad, kust need migrandid tulevad. Eeldatakse, et varem või hiljem, need inimesed sõidavad tagasi kodumaale ja viivad sinna arenenud riigis saadud teadmisi ja tehnoloogiad. Nii saavad sellest kasu mõlemad pooled.
Lõpetuseks võib öelda, et dr Himaneni peamõte seisnes selles, et ühel hetkel ei piisa edasiliikumiseks enam ainult tehnoloogiate arendamisest, vaid ühiskond peab arendama enda sees loovust ja kreatiivsust, olla innovaatiline ja leidlik ning ainult sellega ta garanteerib endale jätkusuutliku arengu.
Kui palju on autori hinnangutest ja väljapakutust täppi läinud? Nüüd, 13 aastat hiljem, võib tõdeda, et üsnagi palju. Praegugi aktuualne populatsiooni vananemise teema, urbanism ja riikide võitlus maksudepoliitika osas. Üharohkem räägitakse lihtsate töökohtade kadumisest tehnoloogia arendamise tõttu ja sellest tulenevast tööde ümberjaotamisest. Aktuaalsed on ka kõik 10 ära toodud väärtust, mis lisavad elule tähendust ja mõtte. Mis mulle aga silma jäi on arutlused migratsiooni teemal - tänapäeval on see väga aktuaalne, kuigi tol ajal vaevalt autor võis ettenäha, et migratsioon ja "avatud uste poliitika" võib tekkida Euroopas nii suure kriisi.
Allikas:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar